◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1930. aastad |
1940. aastad |
1950. aastad |
1960. aastad
| 1970. aastad
| 1980. aastad
| 1990. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1959 |
1960 |
1961 |
1962 |
1963
| 1964
| 1965
| 1966
| 1967
| ►
| ►►
1963. aasta (MCMLXIII) oli 20. sajandi 63. aasta.
Sündmused maailmas
- Parima filmi Oscari sai film "Tom Jones".
- Parimaks sportlaseks tunnistati kergejõustiklane Valeri Brumel.
- Popmuusika edetabeli esikoht: The Beatles "She Loves You".
- Ameerika folkrokklaulja ja luuletaja Bob Dylan saavutas kuulsuse sõjavastase lauluga "Blowin’ in the Wind".
- Sõlmiti rahvusvaheline kokkulepe tuumakatsetuste keelamise kohta atmosfääris.
Jaanuar
- ...
Veebruar
- ...
Märts
- 21. märts – suleti Alcatrazi vangla.
- 23. märts – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Taani lauluga "Dansevise".
Aprill
- ...
Mai
- ...
Juuni
- 5. juuni – Suurbritannia valitsusest astus tagasi kaitseminister John Profumo, kes tunnistas üles, et tal oli suhe prostituudiga.
- 16. juuni – Valentina Tereškova, esimene naiskosmonaut, startis kosmoseaparaadiga Vostok 6.
Juuli
- 17. juuli – Skopje maavärinas hukkus üle 1000 inimese.
- 25. juuli – Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit algatasid atmosfääris, vees ja kosmoses tuumarelvade katsetuste lõpetamise kokkuleppe.
August
- 8. august – suur rongirööv: vargajõuk eesotsas Ronnie Biggsi ja "Buster" Edwardsiga varastas pärast Cheddingtoni Buckinghamshire'i maakohas postirongist ühe, viie ja 10-naelastes rahatähtedes 2,3 miljonit naela.
- 30. august – Nõukogude Liit ja USA käivitasid "punase liini" ööpäevaringse telegraafiühenduse kahe riigijuhi vahel.
September
- 20. september – USA president John Kennedy esines ÜRO Peaassamblee ees ettepanekuga korraldada USA – Nõukogude Liidu ühisekspeditsioon Kuule.
Oktoober
- 18. oktoober – Suurbritannia peaminister Harold Macmillan astus ametist tagasi. Tema järglaseks sai Alec Douglas-Home.
November
- 1. november – Puerto Ricos alustas tööd Arecibo observatoorium
- 22. november – atentaat John F. Kennedyle: USA Texase osariigis Dallases tehti atentaat Ameerika Ühendriikide presidendile John F. Kennedyle. Tema asemel vannutati 36. presidendiks asepresident Lyndon B. Johnson.
Detsember
- ...
Sündmused Eestis
Jaanuar
- 28. jaanuar – asutati Eesti Spordimuuseum.[1]
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
- 20.–28. juuni – toimusid Eesti Ühiskonna Saksa Liiduvabariigis V Esinduskogu valimised.
Juuli
- 20.–21. juuli – Tallinnas toimus I üle-eestiline rahvatantsupidu (I Eesti NSV rahvatantsupidu)[1].
August
September
Oktoober
November
Detsember
- Detsembris sai valmis I Eestis konstrueeritud ja ehitatud elektronarvuti Stem.[1]
- Eesti Raudtee hakkas alluma sel aastal asutatud Balti Raudteele.[1]
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 1963
- 6. jaanuar – Tony Halme, soome sportlane ja poliitik
- 14. jaanuar – Steven Soderbergh, USA filmirežissöör
- 31. jaanuar – Manuela Di Centa, itaalia suusataja
- 10. veebruar – Kalle Kiik, eesti maletaja
- 17. veebruar – Michael Jordan, USA korvpallur
- 19. veebruar – Seal, Suurbritannia muusik
- 27. märts – Quentin Tarantino, USA filminäitleja ja -režissöör
- 27. märts – Xuxa (María da Graça Meneghel), Brasiilia laulja ja näitleja
- 13. aprill – Garri Kasparov, malemaailmameister
- 24. aprill – Tõnu Trubetsky, eesti kirjanik, muusik ja anarhist
- 26. aprill – Jet Li, võitluskunstide meister ja filminäitleja
- 11. mai – Natasha Richardson, USA näitleja
- 25. mai – Eha Rünne, Eesti kergejõustiklane
- 9. juuni – Johnny Depp, USA näitleja
- 10. juuni – Jeanne Tripplehorn, USA filminäitleja
- 15. juuli – Brigitte Nielsen, taani päritolu USA näitleja
- 25. juuni – George Michael, laulja
- 30. juuli – Lisa Kudrow, USA näitleja
- 9. august – Whitney Houston, USA laulja
- 22. august – Tori Amos, laulja
- 28. september – James Peace, šoti helilooja
- 28. oktoober – Eros Ramazzotti, itaalia laulja
- 5. november – Tatum O'Neal, USA näitleja
- 4. detsember – Sergei Bubka, ukraina kergejõustiklane
- 15. detsember – Toomas Lunge, Eesti muusik
- 18. detsember – Brad Pitt, USA näitleja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 1963
- 23. jaanuar – Józef Gosławski, Poola skulptor ja medalikunstnik
- 29. jaanuar – Robert Frost, USA luuletaja
- 30. jaanuar – Francis Poulenc, Prantsuse helilooja
- 4. märts – Sylvia Plath, USA luuletaja
- 20. märts – Viktor Tarmas, Eesti diplomaat, poliitik ja advokaat
- 6. aprill – Otto Struve, astronoom
- 12. aprill – Kazimierz Ajdukiewicz, poola filosoof
- 23. mai – Ferdinand Ilves, endine Kursi vallavanem
- 3. juuni – Johannes XXIII, paavst
- 31. august – Georges Braque, prantsuse kunstnik
- 11. oktoober – Édith Piaf, prantsuse laulja
- 17. september – Eduard Spranger, saksa kultuurifilosoof
- 6. oktoober – Erich Vadi, Eesti kohtunik
- 11. oktoober – Jean Cocteau, prantsuse kirjanik
- 21. oktoober – Józef Franczak, poola vabadusvõitleja
- 19. november – Carmen Amaya, Hispaania flamenkotantsija ja laulja
- 22. november – John Kennedy, USA president (mõrvati)
- 22. november – Aldous Huxley, briti kirjanik
- 22. november – C. S. Lewis, kirjanik
- 24. november – Lee Harvey Oswald, John Kennedy arvatav tapja, mõrvati
- 26. november – Artur Terras, eesti poliitik
- 2. detsember – Thomas J. Hicks, USA kergejõustiklane
- 25. detsember – Tristan Tzara, dadaismi rajaja
- 28. detsember – Paul Hindemith, saksa helilooja
- 31. detsember – Juhan Alas, dendroloog
- füüsika – Eugene Paul Wigner, Maria Göppert-Mayer, Johannes Hans Daniel Jensen
- keemia – Karl Ziegler ja Giulio Natta
- meditsiin – John Carew Eccles, Alan Lloyd Hodgkin, Andrew Fielding Huxley
- kirjandus – Giórgos Seféris
- rahu – Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (Comité de la Croix-Rouge) ja Rahvusvaheline Punase Risti Seltside Liiga (Ligue des Sociétées de la Croix-Rouge)