CS Knowledge Base

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Hariliku kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ja läänes Keskmassiivini Prantsusmaal. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide siberi kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks.

Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ja leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike.

Soodsatel tingimustel võivad üksikud käbid tekkida 15 aasta vanustele puudele. Seemnete idanevus on üldjuhul suur ja säilib 4–5 aastat (idanevus väheneb järk-järgult). Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aastat vanaks.

Kuusk on levinud jõulupuu. Loe edasi ...

• 15. juunil 90 aastat tagasi toimus Männiku plahvatus, kõige suurem rahuaegne õnnetus Eesti Vabariigis. Selles hukkus 63 inimest.
• 16. juunil 100 aastat tagasi moodustati Vabadussõja Ajaloo Komitee, mille töötajatest olid 2/3 halbade töötingimuste tõttu kopsu- ja kurguhaiged.
• 18. juunil 110 aastat tagasi sündis dirigent Roman Toi, kes elas 101-aastaseks.
• 18. juunil 90 aastat tagasi sündis arstiteadlane, Tartu ülikooli emeriitprofessor Lembit Allikmets, kes keskendus uinutite, valuvaigistite ja antidepressantide toimemehhanismi väljaselgitamisele.
• 19. juunil 100 aastat tagasi toimus Pirital Eesti esimene võistlus orienteerumises (pildil kontrollpunkt).
• 20. juunil 100 aastat tagasi sündis koorijuht ja muusikapedagoog Uno Järvela.

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.